mobiiltelefoni ajalugu

Alates sellest, kui selle 1973. aastal lõi Martin Cooper, on mobiiltelefon hüppeliselt arenenud. Algusaastatel olid seadmed rasked ja tohutud ning maksid üsna palju raha. Tänapäeval võib praktiliselt igaüks omada odavat seadet, mis kaalub alla 0,5 naela ja on väiksem kui teie käes.

1980ndad: algusaastad

Mitmed tootjad katsetasid aastatel 1947–1973, kuid esimene ettevõte, kes näitas töötavat seadet, oli Motorola. Seadme nimi oli DynaTAC ja seda ei müüdud avalikkusele (see oli lihtsalt prototüüp). Esimene mudel, mis USA-s müügile tuli (mõned teised riigid olid juba saanud teiste kaubamärkide telefone), oli Motorola DynaTAC 8000x ehk kümme aastat pärast esimest testimist.

Motorola endine töötaja Martin Cooper tutvustas 3. aprillil 1974 (umbes aasta pärast selle loomist) maailma esimest mobiiltelefoni Motorola DynaTAC.

New York Hiltoni hotelli lähedal seistes püstitas ta üle tee tugijaama. Kogemus töötas, kuid mobiiltelefoni viimaks avalikuks saamiseks kulus kümme aastat.

1984. aastal andis Motorola avalikkusele välja Motorola DynaTAC. See sisaldas põhinumbriklahvistikku, üherealist ekraani ja närust akut, millel oli vaid tund kõneaega ja 8 tundi ooteaega. Sellegipoolest oli see oma aja kohta revolutsiooniline, mistõttu said selle ostmist või kõneteenuse eest tasumist lubada vaid kõige jõukamad, mis maksid üsna palju.

DynaTAC 8000X oli 33 sentimeetrit kõrge, 4,5 sentimeetrit lai ja 8,9 sentimeetrit paksune. See kaalus 794 grammi ja suutis meelde jätta kuni 30 numbrit. LED-ekraan ja suhteliselt suur aku säilitasid oma "karbis" disaini. See töötas analoogvõrgus ehk NMT-s (Nordic Mobile Telephone) ja selle tootmine katkes alles 1994. aastal.

1989: inspiratsioon klapitavate telefonide loomiseks

Kuus aastat pärast DynaTACi ilmumist astus Motorola sammu edasi, tutvustades seda, millest sai inspiratsioon esimese klapiga telefoni loomiseks. MicroTAC-nimeline analoogseade tutvustas revolutsioonilist projekti: klaviatuuri kohale volditud häälehõiveseade. Lisaks mõõdeti lahtivoldituna üle 23 sentimeetri ja kaalus alla 0,5 kilo, mis teeb sellest kõige kergema mobiiltelefoni, mis seni toodetud.
1990ndad: tõeline areng

Just 90ndatel hakkas kujunema selline kaasaegne mobiilsidetehnoloogia, mida näete iga päev. Esimesed kõrgtehnoloogilised digitaalsed signaaliprotsessorid (iDEN, CDMA, GSM võrgud) tekkisid sel segasel perioodil.

1993: esimene nutitelefon

Kui isiklikud mobiiltelefonid on olnud kasutusel alates 1970. aastatest, siis nutitelefoni loomine erutas Ameerika tarbijaid täiesti uuel viisil.

Kolm aastakümmet esimese mobiiltelefoni ja esimese nutitelefoni vahel nägid ju moodsa Interneti tulekut. Ja see leiutis käivitas digitaalse telekommunikatsiooni fenomeni, mida me täna näeme.

1993. aastal ühendasid IBM ja BellSouth jõud, et tuua turule IBM Simon Personal Communicator, esimene mobiiltelefon, mis sisaldab PDA (Personal Digital Assistant) funktsiooni. See mitte ainult ei saanud häälkõnesid saata ja vastu võtta, vaid toimis ka aadressiraamatu, kalkulaatori, piipari ja faksiaparaadina. Lisaks pakkus see esimest korda puuteekraani, mis võimaldab klientidel helistamiseks ja märkmete tegemiseks kasutada sõrmi või pliiatsit.

Need funktsioonid olid piisavalt erinevad ja arenenud, et pidada seda tiitli "Maailma esimene nutitelefon" vääriliseks.

1996: esimene klapiga telefon

Pool kümnendit pärast MicroTAC-i väljaandmist andis Motorola välja värskenduse, mida tuntakse StarTAC-i nime all. StarTACist sai oma eelkäijast inspireeritud esimene tõeline klapptelefon. See töötas Ameerika Ühendriikide GSM-võrkudes ja sisaldas SMS-tekstisõnumite tuge, lisas digitaalseid funktsioone, nagu kontaktiraamat, ja oli esimene, mis toetas liitiumakut. Lisaks kaalus seade vaid 100 grammi.

1998: esimene candybar telefon

Nokia ilmus 1998. aastal Candybar disainitelefoniga Nokia 6160. 160 grammi kaaluval seadmel oli mustvalge ekraan, väline antenn ja laetav aku, mille kõneaeg oli 3,3 tundi. Tänu oma hinnale ja kasutusmugavusele sai Nokia 6160 90. aastate Nokia enimmüüdud seadmeks.

1999: BlackBerry nutitelefoni eelkäija

Esimene BlackBerry mobiilseade ilmus 90. aastate lõpus kahesuunalise piiparina. Sellel oli täielik QWERTY-klaviatuur ning seda sai kasutada tekstisõnumite, e-kirjade ja lehtede saatmiseks ja vastuvõtmiseks.

Lisaks pakkus see 8-realist ekraani, kalendrit ja korraldajat. Kuna mobiilsete e-posti seadmete vastu polnud tol ajal huvi, kasutasid seadet ainult need eraisikud, kes töötasid ettevõtete tööstuses.

2000ndad: nutitelefoni vanus

Uus aastatuhat tõi endaga kaasa integreeritud kaamerate, 3G-võrkude, GPRS-i, EDGE-i, LTE jt ilmumise ning analoog-mobiilsidevõrgu lõpliku leviku digitaalsete võrkude kasuks.

Aja optimeerimiseks ja igapäevaste mugavuste pakkumiseks on nutitelefon muutunud asendamatuks, kuna see on võimaldanud surfata internetis, lugeda ja redigeerida tekstifaile, tabeleid ning kiiresti pääseda ligi e-kirjadele.

Päris 2000G võrku ühendati nutitelefon alles 3. aastal. Teisisõnu loodi mobiilsidestandard, mis võimaldab kaasaskantavatel elektroonikaseadmetel juhtmevabalt Internetti pääseda.

See suurendas nutitelefonide ootust, muutes nüüd võimalikuks sellised asjad nagu videokonverentsid ja suurte meilimanuste saatmine.

2000: esimene Bluetooth-telefon

Ericsson T36 telefon tutvustas mobiilsidemaailmas Bluetooth-tehnoloogiat, võimaldades tarbijatel oma mobiiltelefonid arvutiga juhtmevabalt ühendada. Telefon pakkus ka ülemaailmset ühenduvust GSM 900/1800/1900 sagedusriba, hääletuvastustehnoloogia ja Aircalendari kaudu, mis võimaldab tarbijatel saada reaalajas oma kalendri või aadressiraamatu värskendusi.

2002: esimene BlackBerry nutitelefon

2002. aastal sai Research In Motion (RIM) lõpuks hoo sisse. BlackBerry PDA oli esimene, millel oli mobiilsideühendus. GSM-võrgu kaudu töötav BlackBerry 5810 võimaldas kasutajatel saata e-kirju, korrastada oma andmeid ja koostada märkmeid. Kahjuks puudusid sellel kõlar ja mikrofon, mis tähendab, et selle kasutajad olid sunnitud kandma mikrofoniga peakomplekti.

2002: esimene kaameraga mobiiltelefon

Sanyo SCP-5300 kaotas vajaduse kaamerat osta, kuna see oli esimene mobiilseade, mis sisaldas spetsiaalse hetktõmmisnupuga sisseehitatud kaamerat. Kahjuks piirdus see eraldusvõimega 640x480, 4x digitaalse suumi ja 3 jala vahemikuga. Sellest hoolimata saavad telefonikasutajad liikvel olles fotosid teha ja seejärel tarkvarakomplekti kasutades oma arvutisse saata.

2004: esimene üliõhuke telefon

Enne Motorola RAZR V3 väljaandmist 2004. aastal kippusid telefonid olema suured ja kohmakad. Razr muutis seda oma väikese 14-millimeetrise paksusega. Telefonil oli ka sisemine antenn, keemiliselt söövitatud klahvistik ja sinine taust. See oli sisuliselt esimene telefon, mis loodi mitte ainult suurepärase funktsionaalsuse pakkumiseks, vaid ka stiili ja elegantsi õhkumiseks.

2007: Apple iPhone

Kui Apple 2007. aastal mobiiltelefonide tööstusesse sisenes, muutus kõik. Apple asendas tavapärase klaviatuuri mitme puutega klaviatuuriga, mis võimaldas klientidel füüsiliselt tunda, kuidas nad sõrmedega mobiiltelefoni tööriistu manipuleerivad: linkidel klõpsates, fotode venitamisel/kahandamisel ja albumite lehitsemisel.

Lisaks tõi see esimese platvormi täis ressursse mobiiltelefonidele. See oli nagu arvutist operatsioonisüsteemi võtmine ja selle pisikesse telefoni panemine.

IPhone ei olnud mitte ainult kõige elegantsem puuteekraaniga seade, mis turule tuli, vaid see oli ka esimene seade, mis pakkus täielikku ja piiranguteta Interneti-versiooni. Esimene iPhone andis tarbijatele võimaluse sirvida veebi just nagu lauaarvutis.

Selle aku kestvus oli 8 tundi kõneaega (mis ületab 1992. aasta nutitelefonid ühetunnise aku tööeaga) ja 250 tundi ooteaega.

Nutika mobiiltelefoni funktsioonid

SMS

Paljude inimeste jaoks on asendamatu ressurss tekstisõnumiteenus (SMS). Seda teavad vähesed, kuid esimene sms saadeti 1993. aastal Soome operaatori kaudu. Kogu selle tehnoloogia jõudmine Ladina-Ameerikasse võttis kaua aega, ju operaatorid ikka mõtlesid klientidele lauatelefonide paigaldamise peale.

Tekstsõnumid polnud tollal suurem asi, sest need piirdusid mõne tähemärgiga ega lubanud kasutada rõhumärke ega erimärke. Lisaks oli SMS-teenuse kasutamine keeruline, kuna lisaks mobiiltelefonile oli tehnikaga ühilduv ka saaja mobiiltelefon.

Tekstisõnumite saatmiseks võimelised mobiiltelefonid olid tavaliselt varustatud tähtnumbrilise klaviatuuriga, kuid seade pidi sisaldama tähti, mitte numbreid.

helinad

Mobiiltelefonid tõid kergelt ärritavaid kellasid, vahepeal hakkasid operaatorite ja seadmete tehnoloogia arenedes ilmuma isikupärastatud mono- ja polüfoonilised helinad, mis pani inimesi kulutama palju raha, et nende laulud oleksid lemmikud.

värvilised ekraanid

Tarbijate jaoks oli kahtlemata kõik parim, kuid mobiiltelefoni valmimiseks jäi siiski midagi puudu: need olid värvid. Ühevärvilise ekraaniga seadmed ei andnud kõike, mida meie silm mõistab.

Seejärel tutvustasid tootjad hallide skaaladega ekraane – ressurssi, mis võimaldas pilte eristada. Sellele vaatamata ei jäänud keegi rahule, sest kõik tundus nii ebareaalne.

Esimese nelja tuhande värvilise mobiiltelefoni ilmumisel arvasid inimesed, et maailm on lõppemas, sest see on nii väikese vidina jaoks uskumatu tehnoloogia.

Ei läinud kaua, kui seadmed said endale uskumatud 64.000 256 värviga ekraanid ja siis ilmusid ekraanid kuni 16 XNUMX värviga. Pildid tundusid juba ehtsad ja värvipuudust polnud kuidagi võimalik märgata. Ilmselgelt ei ole areng peatunud ja tänapäeval on mobiiltelefonidel XNUMX miljonit värvi, mis on kõrge eraldusvõimega seadmetes hädavajalik ressurss.

Multimeediumsõnumid ja Internet

Tänu võimalusele kuvada värvilisi pilte, said mobiiltelefonid peagi kuulsate MMS-i multimeediumsõnumite ressursi. Multimeediumsõnumid oleks algul kasulikud piltide saatmiseks teistele kontaktidele, kuid teenuse arenguga on MMS-ist saanud teenus, mis toetab isegi videote saatmist. See on peaaegu nagu meili saatmine.

See, mida kõik soovisid, oli lõpuks mobiiltelefonides saadaval: internet. Mobiiltelefoni kaudu juurdepääsetav internet ei sarnanenud loomulikult arvutites kasutatavale Internetile, kuid see peaks arenema väga kiiresti. Portaalid, mida on vaja mobiililehtede (nn WAP-lehtede) loomiseks, vähendatud sisu ja väheste detailidega.

Tänapäeva nutitelefonid

Riistvaras on 2007. aastast tänapäevani suur erinevus. Ühesõnaga, kõik on arenenum.

– Mälu on palju rohkem
- Seadmed on palju kiiremad ja võimsamad
- Saate kasutada mitut rakendust korraga
- Kaamerad on HD-ga
– Muusika ja video voogesitamine on lihtne, nagu ka võrgumäng
– Aku kestab minutite või paari tunni asemel päevi

Nutitelefonide turul on välja kujunenud kaks peamist operatsioonisüsteemi. Erinevad riistvaratootjad on võtnud kasutusele Google'i Androidi, et konkureerida Apple'i iOS-iga.

Hetkel võidutseb Android, kuna sellel on maailmaturul suurim, enam kui 42% osakaal.

Tänu nendele edusammudele on enamik inimesi saanud oma digikaamerad ja iPodid (mp3-mängijad) oma telefonidega asendada. Kui iPhone'id on funktsioonide komplekti tõttu rohkem väärt, siis Android-seadmed on muutunud laiemaks, kuna need on soodsamad.

Nutitelefonide tulevik

Varased nutitelefonid, nagu IBMi Simon, andsid meile ülevaate sellest, millised mobiilseadmed võiksid olla. 2007. aastal muutsid Apple ja selle iPhone täielikult selle potentsiaali. Nüüd on need jätkuvalt meie igapäevaelu põhielemendid.

Alates meie digikaamerate ja muusikapleierite väljavahetamisest kuni isiklike assistentideni, nagu Siri ja häälotsing, oleme lõpetanud nutitelefonide kasutamise ainult üksteisega suhtlemiseks.

Areng ei saa peatuda, seega ei lõpeta tootjad rohkemate seadmete turuletoomist keerukamate funktsioonide ja veelgi huvitavamate funktsioonidega.

Nutitelefonide edusammud kasvavad pidevalt. Raske on ennustada, mis järgmiseks tuleb, kuid tundub, et kokkupandava puuteekraaniga telefonide juurde tagasitõuke on tõenäoline. Samuti eeldatakse, et häälkäsklused kasvavad jätkuvalt.

Möödas on ajad, mil pidime liikvel olles ohverdama paljud võimalused, mida oma sülearvutites või lauaarvutites naudime. Mobiiltehnoloogia täiustamine on andnud meile rohkem valikuvõimalusi nii oma töö- kui ka vaba aja tegevuste osas.