Räägime natuke aega võrkudest.
Enamik inimesi teab koduvõrgust ainult seda, et teil on seda vaja ja soovite, et see töötaks. Gleeson's Home Entertainment and Automationis püüame alati oma kliente harida ning eelmisel kuul rääkisime sellest, kui oluline võib olla koduvõrk. Sel kuul vaatleme mõnda populaarset koduvõrgu lahendust ja arutame nende eeliseid. Lõpuks ei tea te mitte ainult võrkude kohta pisut rohkem, vaid olete ka hästi varustatud, et otsustada, milline neist teie koju sobib.
Üha tavalisem on vaadata filme, sarju või sporti otseülekandena üle interneti, kuid Wi-Fi kvaliteet ei ole alati piisavalt hea, et edastused ei...
Selgitame lühidalt, mis on erinevad võrgud, milleks need on ja millistel juhtudel neid kasutatakse.
Koduvõrkude puhul on kaks peamist tüüpi: juhtmega ja traadita. See viitab sellele, kuidas Internetti kasutavad seadmed loovad ühenduse teie kohtvõrguga. Traadiga võrgu puhul tuleb see tavaliselt teie majja kaabelliinilt ja seejärel ühendatakse modemi ja/või ruuteriga. Sealt on kogu maja seadmed ühendatud Etherneti kaabli kaudu modemiga Etherneti lüliti kaudu.
Seda tüüpi ühenduvus on levinud uusehituses, kus kaablit on lihtne läbi maja vedada. Traadiga koduvõrgu eelised on ilmsed: juhtmega võrgud on alati kiiremad ja töökindlamad kui traadita võrgud. Traadiga võrkudel on suurem ribalaius ning leviulatus ja häired ei mõjuta neid nagu traadita side. Ainus tõeline kitsaskoht on teie ruuteri tüüp/kiirus ja Interneti-kiirus, mille eest maksate.
Muidugi on ka juhtmega võrkudel oma piirangud, mistõttu on traadita võrgud (Wi-Fi) nii populaarsed.
Traadita võrguga pääsete Internetti ilma kaabliga ühendamata. Selle suurepärane näide on tahvelarvuti või mobiilseadme kasutamine kodus ringi liikudes. Ja kuigi juhtmestiku ühendamine on eelistatavam staatiliste seadmete jaoks, nagu teie seadmeriiul või teler, võib pärast kodu ehitamist olla kohti, kus uusi juhtmeid pole võimalik juhtida. Siin paistab juhtmevaba tehnoloogia: võimalus laiendada Interneti leviala nii kodus kui ka väljas minimaalse uue juhtmestikuga ja ilma seadmeid ühendamata.
Traadita võrkude peamised probleemid on kiirus ja töökindlus. Wi-Fi signaale võivad häirida muud elektroonilised seadmed – isegi teie külmkapp – ja kui elate naabrite lähedal, võib teie WiFi-võrk kattuda nende omaga ja aeglustada kõigi tegevust. Olenevalt teie kodu suurusest võite vajada mitut pääsupunkti, et tagada ühtlane katvus kogu teie kodus. Üldine rusikareegel on, et iga 1.500 ruutjalga kohta peab olema üks traadita pääsupunkt ja kui soovite juurdepääsu õue, peate meeles pidama ka tagahoovi lisamist. Oluline on märkida, et enamik traadita pääsupunkte (WAPS) vajavad toidet ja võivad vajada Etherneti ühendust peamise ruuteriga, mis tähendab, et traadita ühendus pole päris traadita.
Boonusnõuanne: kui olete kunagi näinud kummalisi numbreid ja tähti, nagu 802.11ac, on see seotud teie ruuteri kasutatava traadita ühenduse standardiga. 802.11ac on kiirem kui vanem 802.11n, seega pidage meeles ka seda.
Alguses võib koduvõrgu loomine tunduda väga keeruline, kuid see pole tegelikult nii keeruline, kui mõistate kõrgetasemelist kontseptsiooni. Samuti pole te ainuke, kes peab oma koduvõrgu lahendama.
Infotehnoloogia kontekstis koosneb võrk mitmest protsessorist, mis on omavahel ühendatud ja jagavad omavahel ressursse. Varem eksisteerisid need võrgud peamiselt kontorite sees (kohtvõrk), kuid aja jooksul on suurenenud vajadus infovahetuseks nende töötlemismoodulite vahel, mis on tekitanud teist tüüpi võrke. Saate aru, mida tähendavad mõned arvutivõrkude peamised tüübid.
Kohtvõrgud ühendavad arvutid samas füüsilises ruumis. See võib juhtuda ettevõttes, koolis või teie kodus, võimaldades teabe ja ressursside vahetamist osalevate seadmete vahel.
Kujutagem näiteks ette, et ettevõttel on kaks kontorit samas linnas ja ta soovib, et arvutid jääksid omavahel seotuks. Selleks on Metropolitan Area Network ehk Metropolitan Network, mis ühendab mitut kohalikku võrku mõnekümne kilomeetri raadiuses.
Wide Area Network ulatub veidi kaugemale kui MAN ja võib katta suurema ala, näiteks riigi või isegi mandri.
Neile, kes soovivad ilma kaabliteta hakkama saada, võib valikuks olla WLAN või traadita kohtvõrk. Seda tüüpi võrk loob Interneti-ühenduse ja seda kasutatakse laialdaselt nii elamutes kui ka ettevõtetes, aga ka avalikes kohtades.
See on MANi juhtmevaba versioon, mille tegevusulatus on kümneid kilomeetreid ja mis võimaldab ühendada sama ettevõtte või ülikoolilinnakute kontorivõrke.
Veelgi suurema haardega WWAN ehk traadita laivõrk jõuab erinevatesse maailma paikadesse. Seetõttu on WWAN müra suhtes vastuvõtlikum.
SAN-e ehk Storage Area Networke kasutatakse serveri ja teiste arvutite vaheliseks suhtluseks ning sellega piirdutakse.
PAN-tüüpi võrke ehk personaalseid võrke kasutatakse seadmete jaoks, mis suhtlevad üsna piiratud vahemaa tagant. Selle näiteks on Bluetooth- ja UWB-võrgud.
